Avaleht
Uudised
Tutvustus
Liikmed
Sotsiaalsuhted
Seadusandlus
Kontakt
Koostööpartnerid
Autojuhi ametikoolitus

 

Akadeemia tee 20
12611 Tallinn

Telefon: 641 2511
Faks: 641 2523
al@autoettevoteteliit.ee

 

Avaleht

Olulisemad pealkirjad kirjutavas pressis

02.11.2016
- Kokkuleppevedudele võidakse panna 16 000 eurone käibepiir, EPL, Urmas Jaagant

04.11.2016
- Bussivedajal ATKO Liinid leping juuksekarva otsas, Äripäev
07.11.2016
- Uberi Eesti missiooni sära ja hiilgus ... või niru lõpp?, Postimees, Aivar Pau
- Ettevõtlusekspert Uberi juhtumist: majandus liigub õigusloomelt eest ära, Postimees, Aivar Pau
08.11.2016
- Sõidujagamise käibepiirang on ebaõiglane, EPL, Hannes Lents
- Majanduskomisjon: kokkuleppevedude pakkumise alustamisest tuleks teavitada MTAd ja liikluskindlustust, Postimees
- Majanduskomisjon arutas kokkuleppevedude eelnõu muudatusi, Majanduskomisjoni pressiteade
10.11.2016
- Tõeline sõidujagamine on Eestisse alles jõudmas, Postimees, Aivar Pau
- Kas seadus peaks toetama kokkuleppevedusid?, Postimees, Hannes Lents
13.11.2016
- Maakonnapiirid vanguvad, bussiühendus pööratakse pea peale. Postimees, Nils Niitra
18.11.2016
- Võru Maavalitsus korraldas suurejoonelise JOKK skeemi, Ärileht, Kadri Paas
- Jant Võru bussihanke ümber kütab kirgi, Äripäev, Koit Brinkmann
19.11.2016
- Maavanem esitas vastuväite Ärilehes ilmunud süüdistusele Võrumaa bussihanke osas, Võrumaa Teataja, Tomi Saluveer
23.11.2016
- Konkurentsiamet tahab lõhkuda Sebe monopoli kaugbussiliinidel, Postimees
27.11.2016
- Sõidujagamine või segaminiajamine?, Postimees, Mart Jesse
29.11.2016
- Valitsus kavandab maakonna bussiliinidel tasuta sõitu, Postimees, Nele-Mai Olup

 04.10.2016
- Eesti poliitikute ja maksuameti kuulus koostööprojekt Uberiga näitab läbikukkumise märke, EPL, Ermo Kontson
- Rong see sõitis..., Postimees, Mart Raudsaar
11.10.2016
- Härra Palling, kus on lubatud seadus?, Postimees, Raul Kalev
- Kokkuleppevedu ei ole ega saagi olema sama mis taksoteenus, Postimees, Kalle Palling
13.10.2016
- Tartu läheb bussihankega uuele ringile, Tartu Postimees
18.10.2016
- Kokkuleppeveo teenuse osutajad kompavad endiselt seaduse piire, Postimees, Siiri Liiva
19.10.2016
- Politseile laekus hiigelavaldus kümnete Uberi ja Taxify autojuhtide vastu, Postimees, Aivar Pau
20.10.2016
- Palling taksosõjast:kahju, et politsei peab sellega tegelema, Postimees, Aivar Pau
24.10.2016
- Autoettevõtjad said kurjaks: Palling, pole vaja ajada roosat udu, Postimees, Aivar Pau
25.10.2016
- Taxify ja Uberi rakendused ei tohi taksoteenust mõõta, Postimees, Aivar Pau
- Helsingi politsei laual on paarsada Uberi juhtumit, Äripäev
26.10.2016
- Tehniline järelevalve Taxify ja Uberi sõitude mõõtmisse ei sekku, Postimees, Aivar Pau
27.10.2016
- Maanteeamet pooldab neljarealist teed Tartust Tallinna, Postimees, Jüri Saar
07.09.2016
- Mitte ainult purjus bussijuhi viga, EPL, juhtkiri
- Bussifirma saatus on maakonna ja Maanteeameti otsustada, EPL, Reet Pärgma
09.09.2016
- Ummikud tekivad kui sügisene nohu, EPL, Dago Antov
12.09.2016
- Järvamaal kontrollis politsei palgiveokit busspeatuses, koolibuss pidi lapsed maha panema maanteele, EPL, Merilin Kruuse
21.09.2016
- Hoiatus! Makske rohkem palka! Äripäev, Eliisa Matsalu
- Maksuameti hoiatuskiri veofirmadele kompab seaduse piire, Äripäev, Eliisa Matsalu
29.09.2016
- Maanteeamet tegi puudulikud libedustõrjelepingud korda, EPL, Tuuli Jõesaar

03.08.2016
- Superbusi nöökinud punktibürokraatia pitsitab ka teisi bussifirmasid, Ärileht, Ann-Marii Nergi
09.08.2016
- Maanteeameti reformide varjatud külg, Postimees, Raimo Ronimois
04.08.2016
- Kütuseaktsiisi tõus annab laekumistes kümnete miljonite eurodega tunda, Ärileht, Erik Rand
- Ümbrikupalk õitseb, Äripäev
15.08.2016
- Helsingis alustab politsei iga Uberi juhi suhtes kuriteomenetlust, Ärileht
16.08.2016
- Superbusi nügis Eestist välja bürokraatia, Äripäev,Kristel Härma
17.08.2016
- Tallinn on elektribusside kautuselevõtu suhtes skeptiline, BNS
18.06.2016
- Veoettevõtted tangivad kuus keskmiselt ligi 2000 liitrit Lätis, BNS
21.08.2016
-Raskes joobes bussijuht sattus Tallinna piiril bussitäie lastega liiklusõnnetusse, BNS
22.08.2016
- Kas purupurjus juhti sunniti vabal päeval lapsi laagrisse viima?, Postimees, Katriin Tralla
- "Sõidujagajad" võtavad korraga raha nii sõidu kestuse kui pikkuse eest, ERR
- Purjuspäi rooli minekut tuleb ja saab takistada, EPL, Riho Nagel
23.08.2016
- Rohkem alkolukke ja kiiremini, EPL, juhtkiri
30.08.2016
- Ümbrikupalk pressib peale, Äripäev, Eliisa Matsalu

01.07.2016
- Uber alustab Eestis hinnadumpinguga, Postimees, Siiri Liiva
08.07.2016
- Sõidujagaja peaks auto kallimalt kindlustama, Delfi, Mihkel Tamm
23.07.2016
Šoti miljardär andis Eestis alla, Äripäev
25.07.2016
Śuperbusi häälekas alistumine,Postimees, juhtkiri

26.07.2016
- Šveitsi bussifirma kolib klienditeenduse üksuse Tallinnasse, BNS
- Michal Superbusi lahkumisest: Eestis on konkurents juba väga tihe , Postimees, Tiina Kaukvere
Suberbus lahkub Eestist kohtuvõiduga, Postimees, Tiina Kaukvere
- Bussifirmad teenisid reeglina väikest kasumit, Postimees
28.07.2016
- Otsustamatuse ja vastutamatuse lugu, EPL, juhtkiri
Bussifirmad täidavad Superbusi auku topeltväljumistega, Postimees, Tiina Kaukvere

01.06.2016
- Eesti taksondus on kliendi nägu ehk üheksa asja, mille vastu Eesti taksosektor kindlasti ei võitle, Ärileht, Alo Tintse
03.06.2016
- Valitsusele polegi EEsti veofirmade tankimisi vaja, Äripäev, Tanel Raig
13.06.2016
- Katainen: jagamismajandus peab maksma makse nagu kõik, Postimees, Siiri Liiva
20.06.2016
- Kõrge kütusaktsiisi tõttu võib Eesti kaotada naabritele miljoneid eurosid, EPL, Erik Rand
- Stenbocki maja ei näe aktsiisitõusudest loobumiseks põhjust, Postimees, Andres Reimer
- Euroopa trahvipoliitika tuulutab transpordifirmade rahakotte, Äripäev, Lennart Käämer
30.06.2016
- Maarahvas hädas: bussid küll sõidavad, aga peale kuidagi ei mahu, Õhtuleht, Avo Uustalu
01.05.2016
- Jüri Pihl selgitab, mis on pealinna taksonduse olukorra parandamiseks võtmeküsimus, Delfi, Riho Nagel
02.05.2016
- Tarbijakaitse meeldetuletus: tsekiprinterita taksojuhile võib maksmata jäta, Postimees, Aivar Pau
18.05.2016
- POlitsei on ootel: mida teeb Riigikogu sõidujagajatega?, Postimees, Aivar Pau
22.05.2016
- Aktsiisitõus peletas veokid mujale tankima, Äripäev, Kristel Härma
25.05.2016
- Tartu uute busside tulek takerdus vaidlusse, Tartu Postimees, Jüri Saar
30.05.2016
- Veoautotootjaid ähvardab kartellikokkuleppe eest rekordtrahv, Ärileht
31.05.2016
- Tartu kavandab Sebele prisket kinki, Tartu Postimees, Jüri Saar

01.04.2016
- Uuring: jagamismajanduse potentsiaal on Eestis tohutu, Ärileht, Erik Rand
04.04.2016
- Lepitusorgan päästab vaidlejad kohtuteest, Äripäev, Maarja Lega
07.04.2016
- Meelis Lippe: Metsavedu on nagu motokross ja Euroopa veod ringrada, Maaelu, Toomas Šalda
11.04.2016
- Ääremaa bussiliinidel ei sõida mõnel nädalal ühtegi inimest, Postimees, Merike Teder
12.04.2016
- Jäikades kontrollides kivistub mõistus, EPL, Kalle Suitslepp
- Millele tuleks pöörata tähelepanu trahviühiku tõstmise korral, Postimees, Andi Tubin
14.04.2016
- Hüljatud peatust tabas bussiuputus, Maaleht, Rein Raudvere
18.04.2016
- Kuidas Uber tegelikult üritab taksoturgu üle võtta, Postimees, Raul Kalev
- Justiitsministeerium tuvastas sõidujagamiseelnõu vastuolu põhiseadusega, Postimees, Aivar Pau
- Firmaautode leebema maksustamise ideekavand on lõpuks valmis, Postimees, Andres Reimer
19.04.2016
- Ministeerium tahab ettevõtjate autod kergema äratundmise huvides kleepsuga märgistada, EPL, Kadri Paas, Erik Rand
- Mida õpetas ametiautode juhtum, Äripäev, juhtkiri
20.04.2016
- Pärnu linnapea kaalub tasuta ühistransporti, Pärnu Postimees, Teet Roosaar
24.04.2016
- Puiduvedude digitaalne aruandlus, Maaelu, Peep Teppo
27.04.2016
- Ligi pooled transpordifirmad tangivad kütust välisriikidest, BNS
28.04.2016
- Sõidujagamise seadustamisega ei tasu tormata, Õhtuleht Erki Savisaar
03.03.2016
- Helsingi ühistranspordiga liiklejate rahakotte ootab tõsine põnts,Delfi
- Kas innovatsiooni edendamine või pigem sihitu tõmblemine?, Postimees, Hannes Luts
08.03.2016
- Narva taksojuhtide probleem saab lahendatud, Riigikogu majanduskomisjoni pressiteade
10.03.2016
- Bussid sõidetakse surnuks Pärnu ja Sindi vahel, Pärnu Postimees, Tõnu Kann
- Majanduskomisjon kannapööre: eesti keele oskuse tõendamine on koormav ja isegi solvav, Postimees, Aivar Pau
11.03.2016
- Jõukatsumine maanteel, Postimees, juhtkiri
- Kuidas lahendada tüli? Otsigem kokkulepet!, Postimees Aivar Pau
14.03.2016
- Veokijuhid korraldavad üleriigilise protsetiaktsiooni,Postimees, Aivar Pau
17.03.2016
- Protestivad veokijuhid paluvad liiklejailt mõistvat suhtumist, Postimees, Aivar Pau
18.03.2016
- POlitsei peale tigedad sohvrid keeravad autodel süüte välja, Sakala, Rannar Raba
- Mina usun rekajuhte, Postimees, Risto Mets
- Eesti teede karm reaalsus: 118 kontrollitud veokist oli puudustega 63, korsuaülevaatusele saadeti 25, EPL, Piia Puuraid
- Protestiga on lubanud liituda ka Valgamaa veokijuhid, Valgamaalane, Lea Margus
22.03.2016
- Maanteeamet lubab tõhusamat ennetavat libedusetõrjet, EPL, Tuuli Jõesaar
- Võru ühistranspordihankest kujunes absurditeater, Postimees, Nils Niitra
- Tartu mõtleb endiselt elktribussidele, Tartu Postimees, Jaan Olmaru
29.03.2016
- Uurungud kinnitasid põlevkivituha sobivust teedeehituseks, Postimees, Merike Teder
04.02.2016
- Tartu jätab bussidepoo ehitamata, Tartu Postimees, Jüri Saar
09.02.2016
- Ränga bussiõnnetuse toimumiskohas eiratakse riiklikke libedatõrje nõudeid, EPL, Tuuli Jõesaar
- Maanteeameti asejuht tunnistab: libedusetõrje nõudeid ei järgita neljas piirkonnas, Postimees, Helen Mihelson
10.02.2016
- Libedusetõrje nõudeid ei täidetud suurtel maanteedel aastaid, EPL, Tuuli Jõesaar
- Maanteeohvreid saab vältida, EPL, juhtkiri
- POliitikud lõid käega: umbkeelsed taksojuhid lubatakse rooli, Postimees, Aivar Pau
- Politsei tunnistas Uberi juhtide tegevuse Eestis ebaseaduslikuks, Postimees, Aivar Pau
11.02.2016
- Maanteeametil kästi libedusetõrje lepinguid kiiresti muutma hakata, EPL, Tuuli Jõesaar
- Avariid nõuavad bussis sõitjatelt harjumist, Sakala,Karl-Eduard Salumäe
12.02.2016
- Maanteeameti endine töötaja libedusetõrje nõuete eiramisest: teatud mõttes nõuti ametilt võimatut, Delfi, Merilin Kruuse
13.02.2016
- Eesti legaliseerib Uberi ja Taxify sõidujagajad - uue teenuse nimi on kokkuleppevedu, Postimees, Aivar Pau
15.02.2016
- Legaliseerime Uberi ja teised sõidujagajad, Delfi, Kalle Palling
16.02.2016
- Odavbussifirmad sundisid Soomes hinnalanguse peale, Postimees, Hanneli Rudi
17.02.2016
- Uberi eelnõu algatamine lükkuski edasi, Postimees, Aivar Pau
18.02.2016
- Tuleb uus maks. Veokitele kehtestatakse teekasutustasu, EPL, Urmas Jaagant
- Olukord Uberiga läheb üha segasemaks, Õhtuleht, Mattias Tammet
19.02.2016
- Kaks nädalat pärast Ida-Viru raskeid liiklusõnnetusi on tee endiselt libe kui klaas, EPL
- Traditsiooniliste taksofirmade kaotatud võitlus ehk jagamismajandus on tulnud, et jääda, Postimees, Evelyn Sepp
20.02.2016
- Uber- seadustame ebaseadusliku? Delfi, Mihhail Korb
22.02.2016
- Digimajandus tapab SKT, EPL, Villu Zirnask
25.02.2016
- Koalitsioon algatas sõidujagamisteenuse legaliseerimise, Postimees, Aivar Pau
29.02.2016
- Eestlaste Uberi eelnõu lööb juba rahvusvaheliselt laineid, Postimees, Aivar Pau
03.01.2016
- Negatiivne hoiak metsaveofirmade suhtes ei ole õigustatud, Maaelu, Toomas Šalda
05.01.2016
- Soomet on haaranud Tallinna tunneli ärevus, EPL, Raimo Poom
- Autoettevõtete Liit: Ühisreidid kui näidispoomine, Delfi
06.01.2016
- Helsingi-Tallinna tunneli rahastus pole selge, EPL, Liina Valdre
07.01.2016
- Ühildamata rongid ja bussid, EPL, Villu Zirnask
- Kehv riigitee ajab närvid krussi, Pärnu Postimees, Silvia Paluoja
18.01.2016
- Bussid katki. Või siis mitte, Postimees Hannes Luts
21.01.2016
- Grupitöö suudab roolijoodikust korraliku autojuhi kasvatada, EPL, Tuuli Jõesaar
- Suur puidupõletamine toon metsamajandusse buumi, Postimees, Andres Reimer
- Eesti suuruselt teine bussijaam saab uue ilme, Pärnu Postimees, Teet Roosaar
25.01.2016
- Soome bussifirmasid ähvardab kartelli eest 38 miljoni suurune trahv, Postimees, Aivar Õepa
27.01.2016
- Tee-ehituse õppetunnid, Tartu Postimees, Valvo Semilarski
28.01.2016
- Tartu gaasibussiusk lõi kõikuma,Tartu Postimees, Jüri Saar









































 

Tere tulemast Autoettevõtete Liidu kodulehele!   AL on sõitjate- ja kaubaveoteenuseid pakkuvate transpordiettevõtete kutsealaliit. loe täpsemalt 
Tule liikmeks!

Uitmõtted ei asenda seadusandlust
24.10.2016

Selgitades Postimehe veergudel Ühistranspordiseadusesse jagamisteenust käsitlevate muudatuste sisseviimise hetkeseisu ning avaldades teemakohaseid mõtteid, jõuab Riigikogu liige Kalle Palling tõdemuseni, et nii nagu õunad ei asenda apelsine, pole taksofirmadel tarvis karta, et Uber või Taxify nad turult välja tõrjuvad. Palling on surmkindel, et kliente jätkub kõigile.

Lausungit parafraseerides on paslik öelda, et isegi Riigikogu liikme uitmõtted ei asenda pädevat seadusandlust ning seepärast tuleks Pallingul taksofirmade ja Autoettevõtete liidu kritiseerimise asemel endale tuhka pähe raputada ning selgitada, kuidas on võimalik, et ligi kaks aastat tegutsevad taksonduses ettevõtjad, kes ei järgi Eesti Vabariigis kehtivat seadusandlust, kuid ainus, mis Riigikogus Uberi ja Taxify tegevust kaitsvat Pallingut heidutab, on tõik, et seadusrikkumiste tõkestamisega tegeleb politsei. Aga politsei peabki taolistel puhkudel sekkuma, sest seadusetuse tõkestamine ongi korrakaitseorganite ülesanne.

“Tõepoolest on tegemist kahetsusväärse olukorraga, kus politsei peab tegelema selliste küsimuste lahendamisega, hajutades sealjuures tähelepanu meie inimeste igapäevaelu turvalisemaks muutmiselt,“ hurjutab Palling. Lugupeetud poliitik eksib. Ühistransporditeenuse osutamine, ilma seaduses nõutud ohutust tagavate meetmeteta, on piisavalt riskantne tegevus, et muuta ebaturvaliseks pahaaimamatult teenust kasutavate klientide igapäevaelu ning panna politseid tegutsema. Kehtiva Ühistranspordiseaduse kohaselt on tasuline sõitjatevedu  ilma seaduses loetletud  dokumentideta keelatud. Politsei menetluses on 200 konkreetset juhtumit, kus 50 sõidujagamisega tegelenud juhti on rikkunud seadust. Tegemist pole üksikjuhtumitega vaid süsteemse seaduste eiramisega. Kui tolereerime seadusandlusele sülitamist ühes valdkonnas, sillutame teed anarhiale ka mujal. Riigikogu liige peaks sellist lihtsat asja ometi mõistma.

Võrdse kohtlemise printsiip on üks demokraatia nurgakive. Hetkel turul valitsev olukord, kus taksofirmad peavad teenust osutades seadusepügalaid kõrvalekaldumatult täitma, sõidujagajad aga on kõigist kohustustest vabastatud, on pehmelt öeldes skisofreeniline ja õigusriigi põhimõtteid häbistav. Ja pole vaja ajada roosat udu töökatest pereisadest, kes peale väsitavat päeva sõidujagamisteenust pakkudes lisaraha teenivad või usinatest õppuritest, kes Uberi autode roolis oma õppekulusid tasa teevad, nagu Palling 18. oktoobril Äripäevas kirjeldas.

Kokkuleppeveo teenus on puhtakujuline ettevõtlus  ja niinimetatud sõidujagamisplatvormid Uber ja Taxify ühistranspordifirmad, mis dikteerivad vastavalt nõudlusele dünaamilises muutumises olevaid veohindu. Taxify rendib juhtidele transpordivahendeid, mõlemad platvormid võtavad tellimustelt vahendustasu, sõnaga, teevad kõike samas võtmes, mis teised taksofirmad. Kusagil koguneb ka kasum ja makstakse dividende, mis ei sarnane enam sugugi üksiküritajate väikesele kõrvaltegevusele. Vahe on ainult selles, et kui taksofirmad peavad kandma lisakulusid sõitjate turvalisusriskide maandamiseks, siis kokkuleppevedajad on nendest kuludest priid ja eks ole nende tuludki selle võrra suuremad. Tänu Pallingu ja teiste seadusandjate soosingule, oleme jõudnud niikaugele, et Ühistranspordiseaduse eiramisest on saanud Eesti Vabariigis ärimudel lisatulu teenimiseks.

Kalle Palling nimetab olukorda mehiselt taksosõjaks. Arvan, et nii pateetiliseks sõnakasutuseks pole põhjust. Sõjast on asi kaugel, sest nii ausad taksovedajad kui ka Autoettevõtete Liit eelistavad vaenutegevuse asemel demokraatlikku seadusloomet. Me ootame, et riik kohtleks meid võrdsena. Sõidujagamisteenuste pakkujad pole samuti mingid samuraid. Nad kasutavad ära meie seadusandjate hambutust ja üritavad sogasest veest võimalikult suurt kala püüda. Kellelegi on selline segadus nähtavasti äärmiselt meeltmööda, sest miks muidu Riigikogu Ühistranspordiseaduse parandustega nii ühemõtteliselt venitab ja Kalle Palling seaduseeirajate kaitseks üha uusi demagoogia meistriklassi kuuluvaid vabandusi nuputab.


Bussijuhtide palgatõus eeldab dotatsioonide tõstmist
21.09.2016


Autoettevõtete Liit ja Eesti Transporditööliste Ametiühing allkirjastasid kolmeaastase lepingu bussijuhtide töötasu tõstmiseks, ent Autoettevõtete Liidu hinnangul on lepingu täitmiseks vajalik riigipoolne lisarahastus dotatsioonide kasvu näol.

2019. aasta lõpuni sõlmitud lepingu järgi tõuseb kõigi Eesti bussijuhtide minimaalne kuupalk esimesel aastal 835 euroni ja tunnipalk 3,50 euroni, järgmisel aastal vastavalt 895 euroni ja 3,75 euroni ning 2019. aastal on miinimumpalga suurus 945 eurot ning tunnipalk 4 eurot.

“Palgakokkuleppe saavutamine on meie jaoks tähtis, sest see tagab ka järgmisel kolmel aastal inimestele tavapärased liikumisvõimalused, et lapsed saaksid kooli, inimesed käia tööl, poes ja arsti juures,” ütles Autoettevõtete Liidu direktor Villem Tori. “Ent töörahu ja edasise kindluse säilitamiseks on vaja ka riigieelarves teha ühistranspordi rahastamiseks vajalikud muudatused.”

Sarnaselt varasema perioodiga jäi bussijuhtide põhipuhkuse pikkuseks 35 kalendripäeva aastas, kuigi läbirääkimistel oli kaalumisel variant leida lisaraha puhkuse vähendamisest kokku kahe päeva võrra.

Autoettevõtete Liidu presidendi Enn Randmaa sõnul on vedajad järgmise aasta palgatõusuga arvestanud, kuid 2018. aasta miinimumtöötasu 895 eurot eeldab kindlasti riigipoolset sekkumist dotatsioonide tõstmisel.
“Kui alates 2018. riik omapoolse panusega appi ei tule, siis vedajate seisukohast ei mängi palgatõus senistel tingimustel enam välja,” ennustas Randmaa. “Kogu süsteem on juba täna väga õhukeseks viilitud.”

Villem Tori hinnangul on 2018. aasta palgatõusuks vaja arvutuste kohaselt dotatsioone tõsta 3,5-4,4%, 2019. aastaks veelgi samapalju.
“Seaduse järgi peavad kõik liinid välja tulema doteeritud rahaga, kuid Maanteeametile esitatud aruannete põhjal on juba täna kõik riigi rahaga sõitjad miinuses ja teenivad tulu mujalt,” ütles Tori. “Seega on kasv kindlasti vajalik, ent kasvuprotsentide vahe sõltub suurest muutustest kütusehindades, mida pole võimalik ette prognoosida.”

Erinevalt eelmise perioodi palgakokkuleppest on uue lepingu järgi miinimumtöötundide arvuks kolm senise kuue asemel, mis loob ettevõtjatele rohkem võimalusi töökorralduse efektiivsemaks muutmiseks. “Kolm tundi annab paindlikkust juurde ning tekitab olukorra, kus palka makstakse senisest rohkem reaalse töö eest, mitte ootetundide eest,” ütles Enn Randmaa. “Samuti tekib nii juhtidel rohkem motivatsiooni rooli keerata, on tagatud töörahu ja juhtide soov jääda tööle Eestis.”
 

Uuest aastast tõuseb bussijuhtide palk
19.09.2016

Autoettevõtete Liit ning Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühing sõlmisid kolmeaastaseks perioodiks (2017-2019) sektori palgaleppe, millega bussijuhtide miinimumpalk tõuseb kolme aasta jooksul kokku 18%.

2017. aastal on täistööajaga töötavate bussijuhtide minimaalne kuutöötasu 835 eurot, 2018. aastal 895 eurot ja 2019. aastal 945 eurot.

Ületöökokkuleppega sätestatud töö- ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused laienevad ja on kohustuslikud kõigile sõitjate bussiveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele.


Kes vastutab inimelude eest?
11.02.2016

Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt võib lugeda, et riikliku transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ohutud, kiired ja kestlikud liikumisvõimalused.

Meenutades Ida-Virus lühikese aja vältel toimunud kahte ränka bussiõnnetust, milles üks inimene hukkus ning kümned said rängalt viga, tekib tahtmatult küsimus, kuidas põhjendatakse transpordipoliitika põhieesmärgi eiramist. Väikesed vead, mugavusest tingitud tegematajätmised kogunevad ja võimenduvad, kuni saavutatakse kriitiline mass ja loid minnalaskmine realiseerub rängas avariis. Kaotused on korvamatud, sest inimelu ja vigasaanute tervist ei too tagasi ei Maanteeameti ega MKMi otsitud põhjendused.

Meie valitsusasutused ja riigiametid on kasvatanud endale paksu naha. Õnnetuse põhjuste ja põhjustajate väljaselgitamise asemel viskutakse ametkondlikku ringkaitsesse. Maanteeameti peadirektori asetäitja hoolde alal Tarmo Mõttus esitas riigitelevisioonis suurõnnetuse järgselt kummalise versiooni testimisjärgus olevast ülitäpselt tee seisukorda hindavast süsteemist, mis oluliselt parandab hooldust, sealhulgas libedusetõrjet. Ainult et, oh häda, too süsteem on nii täiuslik, et testimiseks kulub paar aastat ja selle aja jooksul võib ikka õnnetusi ette tulla.

Ausam olnuks Maanteeameti juhil endal kaamerate ette tulla, või veelgi parem, kui seda oleks teinud valdkonna eest vastutav minister, ning tunnistada: „Jah, me oleme hädas, sest pole suutnud arvestada kliima soojenemisega kaasnevate erandlike ilmastikutingimustega. Jah, oleme olnud lohakad, laisad ja ükskõiksed ning sõlminud lepinguid, mis korralikku teehooldust ei võimaldagi.“ Kahjuks ei taha aga ükski tipppoliitik või –ametnik vastutada. Liiklejatel aga, kes ootavad mugavaid, ohutuid, kiireid ja kestlikke liikumisvõimalusi, tuleb arvestada, et veel neli tundi peale musta jää tekkimist, pole asutud libedust tõrjuma ning maanteel varitseb surm ning vigastusoht.

Nagu selgub, on MKM määrusega kehtestatud teede hooldusnõudeid eiratud juba aastaid. Seni läks lihtsalt õnneks. Kuid kas peale suuravariisid midagi muutub? Maanteeameti seisukoht oli, et kehva hooldust võimaldavad lepingud, mille lõpptähtaeg on 2018. aasta, jäävad kehtima. Peale eile toimunud valitsuse liikluskomisjoni istungit on asutud siiski kibekiiresti lepinguid muutma.

MKMi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter teatas paar nädalat tagasi majandusministri juures toimunud kohtumisel, et teede hoolduseks korraldatud riigihanked on läinud odavamaks, aga hoolduskvaliteet paremaks. Seda suurepärast „hoolduskvaliteeti“ on maanteedel liiklejad tänavu omal nahal kogeda saanud ja toimunud raskete liiklusõnnetuste taustal tundub kõrge riigiametniku rahulolu eriti küünilisena.

Kui mitu korvamatuid tagajärgi põhjustavat õnnetust peab sellel talvel meie teedel veel juhtuma, et Maanteeamet tagaks kõikjal libeduse ennetamise? Maanteeameti pressiteated püüavad näidata transpordifirmasid ja bussiettevõtteid sõitjate ohutusse ükskõikselt suhtuvatena, samal ajal kui ise eiratakse algelisemaidki teehooldusele esitatavaid norme.

Igal hommikul istuvad tuhanded bussi- ja veokijuhid rooli, et ausa tööga endale elatist teenida. Nad maksavad oma palgalt makse, mille eest peaks riik neile pakkuma võimaluse eluisalt ja tervelt koju tagasi jõuda. Aga riigiametnikele meeldib mängida vene ruletti. Kui kaua veel kaalub adrenaliin üles mõistuse hääle?

Aasta suurema täismassiga ümarpalgi veol
01.02.2016

1. märtsil 2016 möödub aasta erivedusid käsitleva määruse sätete muutmisest, mille alusel saab vedada ümarpuitu 48 ja 52 t täismassiga autorongidega lühiajaliste ja pikaajaliste erilubade alusel aastaringselt. Selline vedu on võimalik üksnes kindlaksmääratud tehnilistele nõuetele vastavate sõidukitega Maanteeameti veebilehel märgitud teedevõrgul. Autorongi liikumine on reaalajas ja salvestatuna nähtav Maanteeametile, kohalikele omavalitsustele ja riikliku järelevalve tegijatele.

Paralleelselt ümarpalgivedu käsitleva määruse muutmisega allkirjastasid erinevad osapooled (MKM, Maanteeamet, Erametsaliit, AL, EMPL, Maaomavalitsuste Liit, RMK) koostöömemorandumi, millega kinnitati ühist huvi heas usus edendada omavahelist koostööd erivedude võimaldamisel ja teostamisel, massipiirangutest kinnipidamisel, teedevõrgu säästmisel, järelevalve teostamisel, puidutööstuse konkurentsivõime tõstmisel ning ausa konkurentsi tagamisel.

21. jaanuaril kutsus Autoettevõtete Liit ümarlauale Eesti Metsatööstuse Liidu (EMPL), Erametsaliidu, Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) ja Stora Enso Eesti esindajad, et võtta kokku aasta suurema lubatud täismassiga (48 ja 52 tonni) ümarpalgi veol.

Osalejad hindasid, mis on möödunud perioodi jooksul suurema täismassi rakendamisel olnud positiivset, millised on negatiivsed ilmingud ja milline on osapoolte panus täismassi piirangutest kinnipidamisel.

RMK hinnangul on üleminekul uuele süsteemile keskmine veetav puidukoorem samasugune kui varem ja kulutused veole ei ole suurenenud. Veo korraldamine on läinud palju mugavamaks ja vedajad on investeerinud uutesse sõidukitesse.
Vedajad nentisid, et olukord ümarpalgiveol on peale massipiirangu tõstmist oluliselt paranenud. Vedada on palju rahulikum  ja e-veoselehega vedamisel on protsess kiirem ning mugavam. RMK ülekaalu kinni ei maksa ja koormad on kaalus.
Kui riigimetsa poole pealt on asjad korras, siis ei saa sama öelda erasektori kohta. Praegu ollakse ikka veel ebavõrdses konkurentsis. Ka erasektor peaks liituma elektroonilise veoselehe süsteemiga ja mitte välja maksma ülekaalulisi koormaid.
Erametsaliit on kindlalt seda meelt, et puidu ostjad peaksid üle minema e-veoselehele, mis on palju kiirem ja mugavam variant. Erametsaomanikud on selleks valmis.

Kindla seisukoha elektroonilise veoselehe kasutamise küsimuses peab võtma Metsa- ja Puidutööstuse Liit, kelle liikmed töötlevad ümber 70% raiutud metsamaterjalist. Kui EMPL langetab otsuse, et metsamaterjali vedu ja vastuvõtt terminalides toimub ainul läbi elektroonilise veoselehe süsteemi, kaovad teedelt ülekaalus veetavad palgikoormad
.


  

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


liikmealale sisenemiseks vajuta siia



ERSC.jpg