Avaleht
Uudised
Tutvustus
Liikmed
Sotsiaalsuhted
Seadusandlus
Kontakt
Koostööpartnerid
Autojuhi ametikoolitus

 

Akadeemia tee 20
12611 Tallinn

Telefon: 641 2511
Faks: 641 2523
al@autoettevoteteliit.ee

 

Avaleht

Olulisemad pealkirjad kirjutavas pressis

09.09.2017
- Kummipostid võivad muresid juurdegi tuua, Virumaa Teataja, Toomas Herm
18.09.2017
- Taxify uus hinnapoliitika ajab taksojuhtidel harja punaseks, Postimees, Kaspar Koort
25.09.2017
- Transpordifirmad: Kõrge kütuseaktsiis on röövinud 50 miljonit eurot maksutulu, BNS
- Uber ja taxify peavad hakkama taksoettevõteteks, Postimees, Aivar Pau
26.09.2017
- Maksuamet: Välismaal tankimisest on maksuraha kaotatud 20 miljonit, mitte 50 miljonit, BNS
29.09.2017
- Eestis vähe teadvustatud probleem: unine veokijut roolis, Äripäev, Lennart Käämer

31.08.2017
- Mängus on ligi 70 miljonit eurot. Bussifirmad võitlevad õiguse eest sõita Tartu linnaliine, Õhtuleht, Asso Ladva

11.07.2017
- Eesti keskendub eesistumisel maismaatranspordile, Õhtuleht
30.07.2017
- "Praegust pole muud öelda" - politsei uurub juba üheksa kuud Taxify seaduslikkust, Postimees, Aivar Pau
02.06.2017
- Taru bussihange jõudis jälle kohtukulli ette, Õhtuleht, Asso Ladva
14.06.2017
- Eesti seadustas Uberi, Postimees, Aivar Pau
20.06.2017
- Eesti loobugu diisliarmastusest. Tulevik kuulub elektritranspordile., EPL, Hannes Luts
03.05.2017
- Viimast lihvi saav Uberi eelnõu meeldib nüüdseks kõigile osapooltele, Postimees, Siiri Liiva
08.05.2017
- Taxify kaval hinnakombinatsioon eksitab sõitjaid, Postimees, Aivar Pau
- Taxify hinnalangus tõo taksojuhtide ärevuselaine, Postimees, Aivar Pau
- Taksojuhtide Liit: Taxify üritab turgu üle võtta, Õhtuleht
26.05.2017
- Arvo Sarapu bussifirma pääses kergelt, Äripäev,
27.05.2017
- Sarapuu püüdis prügiäris toimivaid skeeme bussiürisse viia, Postimees, Andres Reimer
04.04.2017
- Transpordivaldkonna maksudega koormamine lämmatab majanduse, Ärileht, Einar Vallbaum
25.04.2017
- Uberi Soome juhid kriminaaluurimise all, Ärileht, Aivar Õepa
03.03.2017
- Rahvusvahelised transpordifirmad enam Eestis ei tangi, Virumaa Teataja, Kristi Erlich
14.03.2017
- Autolavka ei sõida, bussid ei sõida, aga lagunev tee vastab nõuetele, Tartu Postimees, Kaspar Koort
16.03.2017
- Valitsus kiitis korra kobareelnõust eemaldatud eelnõu heaks, Ärileht, Reet Pärgma
17.03.2017
- Valitsus kehtestas teekasutusmaksu suurematele ja väiksematele veoautodele, Ärileht, Kadri Paas
23.03.2017
- Tartu bussihanke võitja selgumine viibib, enam on lootust GoBusil, Tartu Postimees, Jüri Saar
27.03.2017
- Eesti teed käivad Maanteeametile üle jõu?, Õhtuleht, juhtkiri
30.03.2017
- Valitsus plaanib teenida igalt veokilt vähemalt 500 eurot teekasutustasu, Ärileht, Aivar Õepa
- Veoauto pealt aastamaks kuni 1300 eurot, Postimees, Lennart Ruuda
03.02.2017
- Veofirmad säästavad Lätis tankimisega keskmise pensioni, Ärileht, Kaja Koovit
07.02.2017
- Talvekindla biodiislikütuse tootmisega rongist maha jäänud tarnija tahab riigilt lisaaega, EPL, Urmas Jaagant
- Tasuta bussisõit võib kaasa tuua liinide sulgemise, Postimees, Hanneli Rudi
13.02.2017
- Ilmselgelt üle tuhandest sõidujagajast on tulu deklareerinud vaid mõnisada, EPL, Urmas Jaagant
14.02.2017
- Uberi eelnõu kui õnnetute inimeste seadus, Ärileht, Raul Kalev
22.02.2017
- Uljalt roolis edasi: politsei ei tihka keelatud taksoteenuse pakkujaid karistada, Postimees, Aivar Pau
02.01.2017
- Venemaa piirivalve ei lubanud Lux Expressi busse üle piiri, Postimees, Karel Reisenbuk
09.01.2016
- Eesti politsei ei taha Uberist midagi kuulda, Postimees, Aivar Pau
10.01.2017
- Uus eelnõu võtab Taxifylt võimaluse kokkuleppevedajatele autosid üürida, EPL, Urmas Jaagant
- Tühi sõit - bussifirma võit, Äripäev, Eliisa Matsalu
12.01.2017
- Eestit läbivate raskevokite sõit läheb peagi maksu alla,Õhtuleht, Kadri Simson
- Erisoodustusmaks tööandja bussitranspordilt võib kaduda, Postimees, Siiri Liiva
- Liit soovib teemaksu kõigile sõidukitele, BNS
- Simson paneb Saaremaa silla pausi peale, BNS

19.01.2017
- Soome plaanib teedevõrku teekasutustasuga üleval pidada, Aivar Õepa, Ärileht

23.01.2017
- Kui ühistransport poleks tasuta, EPL, Villu Zirnask

24.01.2017
- Soome "revolutsioon" jäi sündimata: automaks jääb alles, teemaksu ei tule, Ärileht, Aivar Õepa

25.01.2017
- Eesti rahvas on nakatunud trammipisikuga, Postimees Uwe Gnadenteich

31.01.2017
- Simson: tasuta ühistransporti uuest aastast ei tule, Postimees, Hanneli Rudi


 




































 

Tere tulemast Autoettevõtete Liidu kodulehele!   AL on sõitjate- ja kaubaveoteenuseid pakkuvate transpordiettevõtete kutsealaliit. loe täpsemalt 
Tule liikmeks!

Erialaliitude ühispöördumine
21.09.2017


Austatud majandus- ja taristuminister Pr Kadri Simson
Austatud rahandusminister Hr Toomas Tõniste
Austatud riigikogu rahanduskomisjoni esimees Hr Mihhail Stalnuhhin
Austatud riigikogu majanduskomisjoni esimees Hr Sven Sester

Eesti transpordisektori erialaliidud - Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA), Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA), Autoettevõtete Liit (AL) ja Eesti Õliühing (EÕÜ) paluvad tungivalt võtta Teie komisjonis arutelu alla Eesti veonduse ja transpordi olukord, mis praeguses maksu- ja majanduskeskkonnas ei ole jätkusuulik ning ei suuda enam konkureerida naaberriikide tunduvalt soodsamate tingimustega.

Ilmekaimaks näiteks ja suurimaks ohumärgiks peaks olema veondus- ja laondussektori ettevõtete hüppeliselt kasvanud maksuvõlg – 2017. aasta esimesel poolel on ettevõtete maksuvõlad kasvanud keskmiselt üle 65 protsendi. See on selge märk, et sektori tervis pole korras. Konkurentsis püsimiseks on ettevõtted sunnitud otsima säästlikumaid lahendusi ja seda meie lähinaabrite juurest. Kõrgete aktsiiside tõttu on puhtalt käesoleva aasta jooksul Eesti asemel välisriikides tangitud hinnanguliselt 100 miljonit liitrit kütust. Juba järgmisel aastal tõuseb see number 130-160 miljoni liitrini. See tähendab 49 miljonit eurot riigile kaduma läinud maksuraha käesoleval aastal ning hinnanguliselt kuni 79 miljonit eurot aastal 2018. Kogu asja juures on eriti kurioosne palju kära tekitanud suhkrumaks, millega loodeti, enne selle ära jätmist, koguda tuleva aasta eelarvesse kõigest 15 miljonit eurot.

Kõrgemad aktsiisid ja kütuse hinnad on ka mitmes teises riigis, kuid enamasti teeb sellisel juhul riik pingutusi, et kogu kütuseraha riigist pidurdamatult välja ei jookseks. Sellel eesmärgil pakutakse veofirmadele maksuerisust või –tagastust. Aktsiisi osaline tagastamine on tavapärane praktika mitmes Euroopa riigis (nt. Belgia, Prantsusmaa, Itaalia, Sloveenia, Hispaania), et hoida oma veoettevõtteid tankimas kodumaal ja meelitada sinna ka välismaised firmad. Nii ei kaota riik kümneid miljoneid maksuraha, vaid teenib lisa ka transiidi pealt. Eriti heaks näiteks võitluses aktsiisi laekumise nimel enda riigikassase on Belgia, kus veel aastal 2015 tagastati aktsiisi ühelt kütuseliitrilt 7,63 senti, nüüdseks on tagastus tõusnud juba 17,75 sendi peale. Itaalias on see number lausa 21,42 s/L.
Täna on Eesti ja Läti kütusehinna erinevus 10-13 s/L. Kui rakendada aktsiisi osalist tagastamist veofirmadele suurusjärgus 10 s/L, siis on juba tõenäoline, et veofirmad tuleks oma tankimistega Eestisse tagasi. Ühtlasi tooks see puhtalt 2018. aastaga riigieelarvesse tagasi 50-60 miljonit eurot. Potentsiaalselt aga veelgi rohkem, kui me suudaksime meelitada siia tankima ka Läti, Leedu ja Poola veokeid, mis Skandinaavia suunal Eestit nagunii läbivad. Rääkimata meie enda Lõuna-Eesti firmadest, mis tegutsevad ainul riigisiseselt, kuid tankimas käivad ikka Lätis.

Kõrgemate aktsiiside ja kütusehindade kõrval pärsib Eesti veonduse ettevõtete konkurentsivõimet ja jätkusuutlikku tegevust kiirustatud ja ebaselge teekasutustasu rakendamine. Uuest aastast kehtima hakkav teekasutustasu veoautodele pitsitab taas
pigem Eesti ettevõtteid. Praegugi ei suuda riik kokku koguda välismaiste vedajate trahvirahasid, kuid meie enda ettevõtted peavad korrektselt ära maksma nii siin kui välismaal kõik oma maksud ja trahvid.

Majandus praegu küll kasvab, kuid samas on ka palgasurve enneolematu. Viimase viie aasta jooksul on palgakulu töötaja kohta kasvanud keskmiselt 50 protsenti. Veonduse eripära on just suure inimtööjõu osakaal. Siin on oht varimajanduse kasvuks suur, kuna mustalt maksmine on viimane vahend, kuidas ettevõtted suudavad veel ellu jääda. Töötajad omakorda eelistavad ametikohta, kus raha jääb rohkem kätte.
Riik soovib veel lisaks, et kõik muutuks keskkonnasäästlikumaks ja efektiivsemaks. Ka meie soovime seda, aga reaalsus on praegu selline, et ükski ettevõte ei suuda ega julge enam teha piisavalt investeeringuid. Kolme aastaga on sektoris ligi 60 protsenti langenud ettevõtete investeeringud põhivarasse.

Eesti veondussektori konkurentsivõime tuleb taastada. Alustama peab kütuseaktsiisi ebavõrdsuse vähendamisest võrreldes naaberriikidega. Alternatiivina võib kehtestada maksuerisuse või -tagastuse veofirmadele. Kindlalt tuleb paika panna hoovad, mis suudaks ka reaalselt tagada, et peagi kehtima hakkav teekasutustasu ei võetaks ainult Eesti ettevõtjate taskust vaid seda hakkaks reaalselt tasuma ka välismaised Eesti teede kasutajad.
Loodame, et võtate välja toodud probleemid tõsiselt arutelu alla ning loomulikult oleme enda poolt igati valmis koostööks.


Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon
Lauri Latt (ELEA juhatuse esimees)
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon
Einar Vallbaum (ERAA president)
Autoettevõtete Liit
Villem Tori (AEL direktor)
Eesti Õliühing
Toomas Saks (EÕÜ juhataja)


Autoettevõtete Liit valis presidendiks Enn Randmaa
08.06.2017

Autoettevõtete Liidu üldkogu valis kolmeks aastaks tagasi senise presidendi Enn Randmaa. Uue presidendi ametiaega jääb liinivõrgu ümberkorraldamine seoses sügisest jõustuva haldusreformiga ning tasuta maakonnasisese bussiliikluse tulek.

“Liitu huvitab väga, et majandus areneks jõudsalt ka väljapool Tallinna ja Harjumaad ning seetõttu tuleb hoolikalt läbi mõelda, kuidas kujundada haldusreformi tulemusena ümber tänane liinivõrk, et inimesed saaksid endiselt mugavalt tööle, kooli ja tõmbekeskustesse sõita,” ütles Randmaa.

“Maakonnapiiride muutmisega suureneb kindlasti inimeste liikumisvajadus ning seetõttu on vajalik analüüsida koostöös Maanteeametiga, kuidas korraldada veod nii, et säilitada ka ettevõtlus ja töökohad,” lisas Randmaa.

Autoettevõtete Liidu tegevdirektori Villem Tori kinnitusel tähendab tõsiseid ümberkorraldusi liinidel ka tasuta maakonnasisese bussitranspordi tulek.

“Juulist 2018 peaks inimesed sõitma üle Eesti tasuta ühistranspordis ning seega on jäänud vaid napp aasta otsustamiseks, kuidas ümber teha avaliku liiniveo lepingud, kindlustada piirid ja otsustada, mis saab kohalikest kommertsbussivedudest,” loetles Tori. “Autoettevõtete Liit on valmis kaasa lööma töögruppides ja aruteludes, et aidata ühistransporti puudutavates küsimustes efektiivset seadusandlust välja töötada.”


Ümarpuidu tarneahel muutub digitaalselt jälgitavaks
28.03.2017

Aastal 2015 jõustusid erivedusid reguleeriva määruse nr 114 sätted, mis võimaldavad Maanteeameti veebilehel märgitud teede võrgul paarisratastega 6 ja 7 teljeliste autorongidega vedada ümarpuitu 48 ja 52 tonniga aastaringselt.

Tehes kokkuvõtteid kaheaastasest perioodist, mil ümarpuitu on suurema täismassiga veetud, võib täie kindlusega öelda, et massipiirangu tõstmine oli positiivne otsus.

Üleminek uuele süsteemile muudab vedude korraldamise palju lihtsamaks. E- veoselehega vedamine on kiirem, mugavam ja läbipaistvam ning kulutused veole ei ole suurenenud. Maanteedel järelevalvet teostavad politseiametnikud möönavad, et massipiirangu tõstmisel on ülekaaluliste puidukoormate vedamine märkimisväärselt vähenenud.

Selleks, et saada ülevaade tarneahelas liikuvast puidust ja selle päritolust, muuta tarneahel 100% digitaalselt jälgitavaks, vähendada ettevõtjate ja riigi halduskoormust, suurendada efektiivsust ja liiklusohutust, vähendada heitgaaside hulka ning kokku leppida ühtsed mõõtmisvea piirmäärad puiduveokite kaalumisel, töötati välja ühtne ümarpuidu mahu ja sellest tuleneva massi digitaalse mõõtmise metoodika.

Puidu mõõtmine toimub spetsiaalse sertifitseeritud rakendusega, millega mõõdetakse puidu kogused tihumeetrites ja taandatakse siis massideks. Ühtsesse andmeaita jäävad andmed alates metsas puude langetamisest kuni puidu sihtkohta jõudmiseni. Digitaalne pilt annab võimaluse tarneahelat kontrollida nii metsaomanikul kui tellijal.

Ülevaate kogu tarneahelast saavad riigi järelevalvet teostavad ametid. Politseiametnikud ei pea enam puiduveokeid teel peatama, sest igast veetud koormast jääb ajaline ning geograafiline jälg, mida on võimalik hiljem kontrollida. Tarneahela digitaalse mõõtmisega saab täpsema ülevaate raiemahtudest, tekib võrdlus metsateatistega ning väheneb potentsiaalne maksukahju. 

Digitaalse tarneahela projekti osapooled, riigi esindajad Maanteeamet, Maksu- ja Tolliamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Keskkonnaministeerium ning  erasektori esindajad Autoettevõtete Liit, Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Erametsaliit ja mõõterakenduse autor OÜ Timbeter,  allkirjastasid hea tahte avaldusena koostöömemorandumi.

Memorandumi allkirjastamisega võtavad vedajad ja puiduettevõtjad endale kohustuse muuta  tarneahel läbipaistvaks ning teede- ja keskkonnasõbralike veovahendite kasutamisega luua eeldused 60 tonnise täismassiga veole üleminekuks. Riigiasutuste esindajad tunnustavad koostöömemorandumi allkirjastamisega ettevõtjate püüdlusi ja avaldavad valmisolekut peale 52 tonni mõju analüüsi valmimist uuteks diskussioonideks ümarpuidu täismassi tõstmise teemal.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


liikmealale sisenemiseks vajuta siia



ERSC.jpg