Avaleht
Uudised
Tutvustus
Liikmed
Sotsiaalsuhted
Seadusandlus
Kontakt
Koostööpartnerid
Autojuhi ametikoolitus

 

Akadeemia tee 20
12611 Tallinn

Telefon: 641 2511
Faks: 641 2523
al@autoettevoteteliit.ee

 

Avaleht

Olulisemad pealkirjad kirjutavas pressis

03.03.2017
- Rahvusvahelised transpordifirmad enam Eestis ei tangi, Virumaa Teataja, Kristi Erlich

14.03.2017
- Autolavka ei sõida, bussid ei sõida, aga lagunev tee vastab nõuetele, Tartu Postimees, Kaspar Koort

16.03.2017
- Valitsus kiitis korra kobareelnõust eemaldatud eelnõu heaks, Ärileht, Reet Pärgma

17.03.2017
- Valitsus kehtestas teekasutusmaksu suurematele ja väiksematele veoautodele, Ärileht, Kadri Paas

23.03.2017
- Tartu bussihanke võitja selgumine viibib, enam on lootust GoBusil, Tartu Postimees, Jüri Saar

27.03.2017
- Eesti teed käivad Maanteeametile üle jõu?, Õhtuleht, juhtkiri

30.03.2017
- Valitsus plaanib teenida igalt veokilt vähemalt 500 eurot teekasutustasu, Ärileht, Aivar Õepa
- Veoauto pealt aastamaks kuni 1300 eurot, Postimees, Lennart Ruuda

03.02.2017
- Veofirmad säästavad Lätis tankimisega keskmise pensioni, Ärileht, Kaja Koovit

07.02.2017
- Talvekindla biodiislikütuse tootmisega rongist maha jäänud tarnija tahab riigilt lisaaega, EPL, Urmas Jaagant
- Tasuta bussisõit võib kaasa tuua liinide sulgemise, Postimees, Hanneli Rudi

13.02.2017
- Ilmselgelt üle tuhandest sõidujagajast on tulu deklareerinud vaid mõnisada, EPL, Urmas Jaagant

14.02.2017
- Uberi eelnõu kui õnnetute inimeste seadus, Ärileht, Raul Kalev

22.02.2017
- Uljalt roolis edasi: politsei ei tihka keelatud taksoteenuse pakkujaid karistada, Postimees, Aivar Pau

02.01.2017
- Venemaa piirivalve ei lubanud Lux Expressi busse üle piiri, Postimees, Karel Reisenbuk

09.01.2016
- Eesti politsei ei taha Uberist midagi kuulda, Postimees, Aivar Pau

10.01.2017
- Uus eelnõu võtab Taxifylt võimaluse kokkuleppevedajatele autosid üürida, EPL, Urmas Jaagant
- Tühi sõit - bussifirma võit, Äripäev, Eliisa Matsalu

12.01.2017
- Eestit läbivate raskevokite sõit läheb peagi maksu alla,Õhtuleht, Kadri Simson
- Erisoodustusmaks tööandja bussitranspordilt võib kaduda, Postimees, Siiri Liiva
- Liit soovib teemaksu kõigile sõidukitele, BNS
- Simson paneb Saaremaa silla pausi peale, BNS

19.01.2017
- Soome plaanib teedevõrku teekasutustasuga üleval pidada, Aivar Õepa, Ärileht

23.01.2017
- Kui ühistransport poleks tasuta, EPL, Villu Zirnask

24.01.2017
- Soome "revolutsioon" jäi sündimata: automaks jääb alles, teemaksu ei tule, Ärileht, Aivar Õepa

25.01.2017
- Eesti rahvas on nakatunud trammipisikuga, Postimees Uwe Gnadenteich

31.01.2017
- Simson: tasuta ühistransporti uuest aastast ei tule, Postimees, Hanneli Rudi


 




































 

Tere tulemast Autoettevõtete Liidu kodulehele!   AL on sõitjate- ja kaubaveoteenuseid pakkuvate transpordiettevõtete kutsealaliit. loe täpsemalt 
Tule liikmeks!


Ümarpuidu tarneahel muutub digitaalselt jälgitavaks
28.03.2017


Aastal 2015 jõustusid erivedusid reguleeriva määruse nr 114 sätted, mis võimaldavad Maanteeameti veebilehel märgitud teede võrgul paarisratastega 6 ja 7 teljeliste autorongidega vedada ümarpuitu 48 ja 52 tonniga aastaringselt.

Tehes kokkuvõtteid kaheaastasest perioodist, mil ümarpuitu on suurema täismassiga veetud, võib täie kindlusega öelda, et massipiirangu tõstmine oli positiivne otsus.

Üleminek uuele süsteemile muudab vedude korraldamise palju lihtsamaks. E- veoselehega vedamine on kiirem, mugavam ja läbipaistvam ning kulutused veole ei ole suurenenud. Maanteedel järelevalvet teostavad politseiametnikud möönavad, et massipiirangu tõstmisel on ülekaaluliste puidukoormate vedamine märkimisväärselt vähenenud.

Selleks, et saada ülevaade tarneahelas liikuvast puidust ja selle päritolust, muuta tarneahel 100% digitaalselt jälgitavaks, vähendada ettevõtjate ja riigi halduskoormust, suurendada efektiivsust ja liiklusohutust, vähendada heitgaaside hulka ning kokku leppida ühtsed mõõtmisvea piirmäärad puiduveokite kaalumisel, töötati välja ühtne ümarpuidu mahu ja sellest tuleneva massi digitaalse mõõtmise metoodika.

Puidu mõõtmine toimub spetsiaalse sertifitseeritud rakendusega, millega mõõdetakse puidu kogused tihumeetrites ja taandatakse siis massideks. Ühtsesse andmeaita jäävad andmed alates metsas puude langetamisest kuni puidu sihtkohta jõudmiseni. Digitaalne pilt annab võimaluse tarneahelat kontrollida nii metsaomanikul kui tellijal.

Ülevaate kogu tarneahelast saavad riigi järelevalvet teostavad ametid. Politseiametnikud ei pea enam puiduveokeid teel peatama, sest igast veetud koormast jääb ajaline ning geograafiline jälg, mida on võimalik hiljem kontrollida. Tarneahela digitaalse mõõtmisega saab täpsema ülevaate raiemahtudest, tekib võrdlus metsateatistega ning väheneb potentsiaalne maksukahju.

Digitaalse tarneahela projekti osapooled, riigi esindajad Maanteeamet, Maksu- ja Tolliamet, Riigi Infosüsteemi Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Keskkonnaministeerium ning  erasektori esindajad Autoettevõtete Liit, Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Erametsaliit ja mõõterakenduse autor OÜ Timbeter,  allkirjastasid hea tahte avaldusena koostöömemorandumi.

Memorandumi allkirjastamisega võtavad vedajad ja puiduettevõtjad endale kohustuse muuta  tarneahel läbipaistvaks ning teede- ja keskkonnasõbralike veovahendite kasutamisega luua eeldused 60 tonnise täismassiga veole üleminekuks. Riigiasutuste esindajad tunnustavad koostöömemorandumi allkirjastamisega ettevõtjate püüdlusi ja avaldavad valmisolekut peale 52 tonni mõju analüüsi valmimist uuteks diskussioonideks ümarpuidu täismassi tõstmise teemal.


Reklaaminäod Riigikogus
25.01.2017

Lugedes 24. jaanuari Delfis Liina Kersna poolt üllitatud reklaamilugu Uberi taksoplatvormi kiituseks, meenub  vanasõna, mis tõdeb, et kelle leiba sööd, selle laulu laulad. Kelle leiba ikkagi söövad need Riigikogu liikmed, kes juba pikemat aega ülistavad seaduse halli tsooni jäänud sõidujagamisplatvormide tegevust? Nähtavasti maksab neile palka siiski maksumaksja.

Aga milleks siis TV3 uudistetoimetuse sarnaselt šlikerdades ühele ettevõtetegrupile varjatud reklaami teha? Kas see pole Riigikogu liikme eetikaga vastuolus?

Murelikuks teeb, kui meie seadusandjad ajavad, kas meelega või siis, hoidku selle eest, teadlikult, segi kaks mõistet – innovatsiooni ja seadustele vilistamise. Ei vaidle vastu, et Uberi kasutamine võib olla mugav, ent sama mugav on ka Taxofon kasutamine. Mõlemad on jagamisplatvormid, ent ühe puhul satub sõitjat teenindama harrastaja, kellel puudub seaduses nõutud litsents, teisel puhul litsentseeritud taksojuht. Mis seal vahet? Vahe on suur. Kui ühel puhul täidetakse Eesti Vabariigis kehtestatud seadusi, siis teisel vilistatakse neile ning kasutatakse sõiduhinna madalal hoidmiseks ära tõika, et litsentseerimata tegevuse osutamise kulud ongi väiksemad.

Kas Liina Kersna järgmiseks etteasteks saab nende vaprate ettevõtete kiitmine, kes ümbrikupalga ja kulude optimeerimise abil jätavad olulise osa makse riigieelarvesse tasumata? Loogika on ju sama, mis toetada Uberi jäärapäist nõudmist taksoturu reeglite eiramine seadustada.

Kas see, et poliitikud lõpetaksid hämamise ning hakkaksid asjadest rääkima kavaldamata ja keerutamata, on pelgalt soovunelm? Kersna reklaamijuttu lugedes tundub küll nii. Tallinki taksojuhti kirjeldatakse nohiseva tümikana, kes sõitja küsimuse peale selgituseks sõnagi ei suuda poetada, Uberi harrastajaid aga igati vikside roolikeerajatena, kellest küll mõni on umbkeelne, ent mis mure seegi. Taolise meelevaldse vastandamisega istutatakse inimeste alateadvusesse eelarvamus litsenseeritud taksofirmade suhtes ja pannakse uskuma, otsekui oleksid jagamisplatvormi kaudu hangitud harrastajad need õiged teenindajad, kellega kunagi mingeid jamasid ei teki.

Imelik, ent taoline manipulatsioon meenutab populistlikku seisukohta, et kõige halvemad riigielu suunajad on elukutselised poliitikud ja usaldust väärivad üksnes vabakondade kõneisikud, kes ei kanna endaga kaasas erakondlikku taaka. Kas seda tahtiski Kersna oma Uberit ülistava reklaaminupuga meenutada?
Aga äkki tõmbaks sügavalt hinge, mõtleks elu üle järele ja seisaks siiski selle eest, et kõiki taksovedajaid koheldaks võrdselt. See ei pidurda jagamisplatvormide kasutamist, ent annab sõitjatele kindluse, et takso millesse ta istub, on turvaline ning osutatav teenus igati tasemel.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


liikmealale sisenemiseks vajuta siia



ERSC.jpg